miércoles, 9 de mayo de 2012

VISITEN ESTE NUEVO BLOG DONDE ENCONTRARAN SOFTWARE, MUSICA, LITERATURA Y OTRAS COSAS RELACIONADAS CON LA CULTURA MAYA:

http://promotoresmayas.blogspot.mx/ 

Vicente Canché Móo

miércoles, 21 de septiembre de 2011

U ye'esajil "T'aan" jump'éel analte' tia'al u'uybil


Presentación





Táan Popol T'aan (Presentación Narrativa)





In Wíichan (Alejandra Sasil Sánchez Chan)





Rayos de Sol (Yobaín Vázquez Bailón)





Fuera de aquí (Felipe Alí SantaMaría Richi)





Calcetín (Gina Vargas Caporalli)





K'ay t'aan (Presentación Poesía)





A bóoch' (Teresa de Jesús May Dzul)





K'eyem (María Elisa Chavarrea Chim)





In tuukul (Manuel Jesús Ortiz Pacheco)





Xaman Iik' (Adolfo Cob Baeza)





Káakab Lu'um (María Dolores Dzul Barbosa)





Suunakech (Jorge Augusto Burgos Chan)





Teech yéetel K'a'ak'nab (Pascual Bailón Móo Uc)





X-K'ook' (Minelia del Socorro Bonilla Vázquez)





U ja'il a wich (Juan Javier Cámara Mejilla)





X-loolankil (Guadalupe Sánchez Chan)





Poema Nueve (Irma Torregrosa Castro)





Cantos al Amanecer (Edith Gabriela Xekeb Acereto)





Balts'am (Presentación Dramaturgia)





U wáayilo'ob x-Letra (Marga Beatriz Aguilar Montejo)





Las brujas de x-Letra (Marga Beatriz Aguilar Montejo)





Maaya.Glob.Yuc (Vicente Canché Móo)





U xíimbal eek'o'ob (Isaac Esaú Carrillo Can)





Paseo de los Astros (Isaac Esaú Carrillo Can)






U ts'ook t'aan (Créditos finales)


miércoles, 15 de junio de 2011

K OTOCH



Je'el ku káajal túun u k'uchul le meyajo'obo'. Te'el k'iina' táan k káajal yéetel jump'éel ts'íib ku túuxtik Feliciano Sanchez Chan. Leti'e' juntúul máak táaj uts tu yich u ts'íib ich maaya, ku ka'ansik bix u beeta'al jats'uts ts'íibo'ob, yéetel u ts'aamaj u yóol tia'al u mu'uk'a'ankuusa'al miatsil maaya wíinik. ma' tu túuxtaj bix u k'aaba'i' ba'ale', ken a xoke'exe' in wa'alike' ma' k'abéet u k'aaba'i', chéen cha'a'ex u k'uchul ta puksi'ik'ale'ex.

Táan u júutul le k-otocha’ in paalale’ex.
Jump’éel k’iin
Wa tun tia’al u taal u sáastal
Wa tun tia’al u taal u chíinil k’ine’,
Ma’ in wojel máax si’ip’ u yóole’e
ka’a tu tsáank’altaj u joolnajil,
Tu cha’aj u lo’obol u táankabil,
U na’akal áak’o’ob yóok’ol u tsíikil.
In wa’alike’ min taal xan yum iik’e’
Ka’a tu walk’esaj u pakjo’olil.
Táan u júutul le k-otocha’ paalale’ex.
Wa ka’a a wile’exe’
táan u káajal u níikil u pak’lu’umil,
Ts’o’ok u chíikpajal u ch’ala’atel,
Láaj jenchaj u k’óobentuunichil,
Búut’ le x-nuk káat jach ki’ u síistal u ja’ay ka’ache’.
Táan u júutul le k-otocha’ paale’ex.
Yóok’ol u tsíikile’
junkúul j-ma’a subtal kóopo’
Ts’o’ok u chen ch’inkubáa ka’anali’.
U ch’ija’an okoy ja’ayle’
Ti’ ku pe’ekekaab lu’ume’.
Ts’uukul u chúun u yokmal
Kóots u yaak’il u jíilil,
Táan a jaanta’al u joonajil tumeen k’amas.
Táan u júutul le k-otocha’ paale’ex.
U nikte’ilo’ob,
Ku ki’ibokaankil t-kuxtal
ka’ach tia’al u taal u píik’ile’
Súuto’ob chen bini’it xíiwil.
U táankabile’,
P’áat chen x-tokoy táankab
Mina’an u p’aak’alilo’ob.
Xu’ul tuláakal che’ ku yichaankil.
Mina’an nikte’ ki’ibokaankil,
Le xíiw’o’ob ku ts’aakankile’
Chen bey u pe’ekekaabo’,
Bey ba’al mina’an u beelale’.
Le wa jayp’éel k-nu’ukulo’ob
K-k’a’abetkuunsik ka’ach
tia’al k-meyajtik k-kuxtale’
Múuko’ob ich lu’um,
Ts’úuk u yooko’ob,
Tu yiitsintuba’obe’ ka’a la’abi.
Táan u júutul le k-otocha’ paale’ex.
U ts’ook u yajile’
Mix u chíikul a pe’echak’e’ex tin wilaj
Taaliken in chan xíimbalte’ex
Tia’al in wa’alikte’ex.
In paalale’ex
Táan u júutul le k-otocha’…
Táan u láaj júutul le k-otocha’.

jueves, 9 de junio de 2011

BIENVENIDO

Máaxo'ob ku táakpajalo'ob ti' le meyaja' ku ts'áaiktecho'ob u níib óolalil tumen táan a xokiko'on, kexi' ka'aj béeyak a ts'ik k'ajóoltbile', ka'aj anchajak u muuk' tumeen ka xokik, tumeen ka túuxtik a ts'íib, wáa tumeen táan a ts'ik k'áajóotbil. Wáa yaan ba'ax taak a wa'alik yóo'lal le meyajo'obo', beet je'el bix unaje', ma' pooch'il wáa a woksik k'éex óol, wáa yaan ba'ax ka tukultik ma' ma'alobe', a'al bix je'el u ma'alobkiinsa'ale'. Ko'one'ex k ts'áaik u muuk' maaya ts'íib.

Bienvenido al blog de Taller de Literatura Maya. Seguramente existen muchas páginas como ésta, esperamos que tu hagas de éste blog, el mejor de todos. Su nombre lo dice, taller de Literatura maya. encontrarás trabajos de principiantes, de intermedios y escritores con toda una trayectoria. Esperamos que disfrutes cada artículo, cada texto, cada pensamiento. Éste es el único texto que verás en español. Todo lo demás será en maya.